Kanep (teaduslik nimetus: Cannabis sativa L.) on kanepitaim õienuppude (Moraceae) sugukonnast, üheaastane püstine rohi, 1–3 meetri kõrgune. Oksad on pikisuunaliste vagudega, tihedalt hallikasvalgete karvadega. Lehed on peopesade kaupa jagunenud, lobad lantsetsed või lineaarselt lantsetsed, eriti emastaimede kuivanud õied ja trikoomid. Kanepi kasvatamist saab koorida ja koristada. On emastaimi ja isaseid. Isastaime nimetatakse Chi ja emastaime Ju.
Kanepit levitati algselt Indias, Bhutanis ja Kesk-Aasias ning nüüd on see mitmes riigis metsik või kasvatatud. Seda kasvatatakse või metsikuks muudetakse ka Hiina erinevates osades. Levinud metsik Xinjiangis.
Selle peamine efektiivne keemiline komponent on tetrahüdrokannabinool (lühidalt THC), millel on pärast suitsetamist või suukaudset manustamist vaimne ja füsioloogiline toime. Inimesed on marihuaanat suitsetanud enam kui tuhat aastat ning narkootikumide ja religioonide tarvitamine on 20. sajandil suurenenud.
Varre koore kiud on pikad ja sitked ning neid saab kasutada lina kudumiseks või ketramiseks, köite valmistamiseks, kalavõrkude punumiseks ja paberi valmistamiseks; seemnetest pressitakse õli, mille õlisisaldus on 30% ja mida saab kasutada värvide, katete jms valmistamiseks, ning õlijääke saab kasutada söödana. Traditsioonilises Hiina meditsiinis nimetatakse vilja "kanepiseemneks" või "kanepiseemneteks". Õit nimetatakse "Maboks", mis ravib halba gaasi, amenorröad ja unustamist. Kesta ja kandelehti nimetatakse "kanepi-lambaläätseks", mis on mürgine, ravib ületöötamisvigastusi, lõhub kogunemist, hajutab mäda ja on tüütu mitu korda süüa; lehed sisaldavad tuimestavat vaiku anesteetikumide valmistamiseks.
Postituse aeg: 24. aprill 2022